11.09.2018
Paula Palmet, Veronika Schmidt
Teema: Anatoomia 1
Toimumisaeg: 13.15-15.10
Toimumiskoht: Biomeedikum, Ravila 19
Õppejõud: Kersti Kokk
Teisipäeval, 11.-ndal semptembril toimus meie esimene arstiteaduste aluste tund. Õppetunni alustuseks viis Kersti Kokk meid klassiruumi, kus ta rääkis paar sõna teooriast. Ta jagas meile paberilehed ja jutustas peamiselt inimese luudest. Meie ülesanne oli kirjutada ladinakeelsetele luunimetustele eestikeelsed vasted.
Kui see jutt oli räägitud, viis ta meid lahangusaali. Kõigepealt saime me uurida muuseumieksemplare, kus olid näiteks väärarenguga lapsed, inimese siseelundid ja palju muud huvitavat.
Seejärel jagunesime kahte gruppi ning pidime panema inimluudest kokku skeleti. Me saime sellega enamjaolt hakkama, kuigi tegime paar lihtsat viga. Peale seda oli meil parem ettekujutus liigeste tööst. Selle kokkupanemisel kasutasime põhikooli bioloogia tundides õpituid teadmisi luude asukohast kehas.
Siis saabus kõige huvitavam osa õppepäevast: palsameeritud ja prepareeritud laiba vaatamine. See laip, mida meile näidati, oli vanem naisterahvas, kelle organid olid terved ja lihased heas toonuses.
Me kartsime, et me ei tule sellega toime, aga tuli välja, et see ei olnudki nii jube, kui arvasime. Õpetaja Kokk näitas meile kõiki organeid, mida me ei olnud kunagi varem päriselus näinud. Me vaatasime tervet sisikonda ja saime teada, kust kaksteistsõrmiksool sai oma nimetuse ja, et krobeline maks viitab alkoholismile. Tuli välja, et laipu palsameeritakse palsameerimislahuses, mis sisaldab formaliini ja selle lõhn ei lasknud meil algul väga hingata, kuid lõpuks harjusime sellega ära.
Mõisted, mida me varem ei teadnud:
Paula Palmet, Veronika Schmidt
Teema: Anatoomia 1
Toimumisaeg: 13.15-15.10
Toimumiskoht: Biomeedikum, Ravila 19
Õppejõud: Kersti Kokk
Teisipäeval, 11.-ndal semptembril toimus meie esimene arstiteaduste aluste tund. Õppetunni alustuseks viis Kersti Kokk meid klassiruumi, kus ta rääkis paar sõna teooriast. Ta jagas meile paberilehed ja jutustas peamiselt inimese luudest. Meie ülesanne oli kirjutada ladinakeelsetele luunimetustele eestikeelsed vasted.
Kui see jutt oli räägitud, viis ta meid lahangusaali. Kõigepealt saime me uurida muuseumieksemplare, kus olid näiteks väärarenguga lapsed, inimese siseelundid ja palju muud huvitavat.
Seejärel jagunesime kahte gruppi ning pidime panema inimluudest kokku skeleti. Me saime sellega enamjaolt hakkama, kuigi tegime paar lihtsat viga. Peale seda oli meil parem ettekujutus liigeste tööst. Selle kokkupanemisel kasutasime põhikooli bioloogia tundides õpituid teadmisi luude asukohast kehas.
Siis saabus kõige huvitavam osa õppepäevast: palsameeritud ja prepareeritud laiba vaatamine. See laip, mida meile näidati, oli vanem naisterahvas, kelle organid olid terved ja lihased heas toonuses.
Me kartsime, et me ei tule sellega toime, aga tuli välja, et see ei olnudki nii jube, kui arvasime. Õpetaja Kokk näitas meile kõiki organeid, mida me ei olnud kunagi varem päriselus näinud. Me vaatasime tervet sisikonda ja saime teada, kust kaksteistsõrmiksool sai oma nimetuse ja, et krobeline maks viitab alkoholismile. Tuli välja, et laipu palsameeritakse palsameerimislahuses, mis sisaldab formaliini ja selle lõhn ei lasknud meil algul väga hingata, kuid lõpuks harjusime sellega ära.
Mõisted, mida me varem ei teadnud:
- pärgarterid - arterid, mis varustavad südamelihast verega.
- formaliin - palsameerimislahuse koostisosa, millel on desinfitseeriv toime ja ebameeldiv lõhn.
Kommentaarid
Postita kommentaar