30.10.2018
Veronika Schmidt
Teema: Sissejuhatus füsioteraapiasse
Toimumisaeg: 30. oktoober, 13.15 - 15.55
Toimumiskoht: Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Nooruse 5
Õppejõud: Grete Jeltsov
Arstiteaduste aluste viiendal tunnil käisime Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis (TTHKK) õppimas füsioteraapiat. Minu jaoks oli see üks huvitavamatest tundidest, kuna mul endal on olnud väga palju vigastusi, oli väga huvitav nendega lähemalt tutvuda.
Käe anatoomia kirjeldamisel kasutasime eelnevatest õppepäevadest saadud teadmisi.
Peale diagniooside esitamist rääkisime natuke kinesioteipimisest, mida kasutatakse taastusravis ja spordifüsioteraapias. Selle leiutas dr. Kenzo Kase 70-ndatel aastatel. Õppejõud ütles, et paljud inimesed üritavad ise endale kinesioteipi panna, kuid nad teevad seda valesti ja siis sellest ei ole kasu. Seda peaks ikka spetsialist panema. Kahjuks ei jõudnud me ise kinesioteipimist proovida.
Veronika Schmidt
Teema: Sissejuhatus füsioteraapiasse
Toimumisaeg: 30. oktoober, 13.15 - 15.55
Toimumiskoht: Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Nooruse 5
Õppejõud: Grete Jeltsov
Klassis rääkisime spordivigastuste tüüpidest: ägedad vigastused (nt. kannakõõluse rebend, õlaliigese nihestus) ja ülekoormusvigastused (nt. alaseljavalu, stressimurd); nende esmaabist ja ennetusest (RICE). Meie jaoks uueks mõisteks oli RICE (rest, ice, compression, elevation) - puhkus, jää, kompress, kõrgendus (südamest üleval pool), mis on meetod, mida kasutatakse vigastuste esmaabil. Vaatasime päris palju videoid vigastustest (nt vaatasime kuidas korvpalluril läks põlv liigesest välja).
Seejärel oli vaja teha paarides ettekanne loosis saadud diagnoosi kohta. Meie uurisime sõrmeliigese dislokatsiooni või murdu. Mõiste dislokatsioon (nihe, väärasetumine) oli meie jaoks ka uus. Meile anti umbes 45 minutit, et otsida ja kirja panna infot antud diagnoosi sümptomitest, tekkepõhjustest, diagnoosimisest,
ravimisest, taasturavist ja esinemisest erinevatel sportlastel raamatukogus. Eesti keeles oli internetis üsna vähe informatsiooni ja seetõttu pidime otsima informatsiooni ka inglise keeles. Kui aeg sai otsa, siis liikusime tagasi klassi ja seal esitas iga paar enda ettekannet teistele. Päris huvitav oli kuulata ja midagi uut teada saada erinevatest diagnoosidest. Meie ettekandes pidime rääkima ka käe anatoomiast, me arvasime, et käsi on õlavarrest sõrmedeni, kuid õppejõud parandas meid ja nüüd me teame, et käsi anatoomilises mõttes on alates randmest sõrmedeni, kõik ülejäänud on õlavars ja küünarvars. Samuti uueks mõisteks oli palpatsioon, mis on üks diagnoosimise võimalustest ja tähendab n-ö kompimist.Klass, kus tund toimus |
Peale diagniooside esitamist rääkisime natuke kinesioteipimisest, mida kasutatakse taastusravis ja spordifüsioteraapias. Selle leiutas dr. Kenzo Kase 70-ndatel aastatel. Õppejõud ütles, et paljud inimesed üritavad ise endale kinesioteipi panna, kuid nad teevad seda valesti ja siis sellest ei ole kasu. Seda peaks ikka spetsialist panema. Kahjuks ei jõudnud me ise kinesioteipimist proovida.
Kommentaarid
Postita kommentaar