15.04.2019
Veronika Schmidt, Paula Palmet
Teema: Farmaatsia
Toimumisaeg: 14. mai, 13.15 - 15.15
Toimumiskoht: Tartu Tehnoloogiainstituut, Nooruse 1
Õppejõud: prof Ain Raal, Laura Viidik, Dagmar Seera
Farmaatsiateemaline loeng oli mitmes mõttes eriline. Esiteks toimus see meie jaoks uues hoones - tehnoloogiainstituudis ja teiseks ei olnud me varem kokku puutunud meditsiini selle poolega, mis ravimeid toodab.
Kõige esimesena tegi Farmaatsia instituudi juhataja ja professor Ain Raal meile selgeks, mis on farmaatsia ja kus seda õppida saab. Farmaatsia ehk rohuteadus on õpetus ravimitest ja nende toimest ja muudest omadustest. Selles teadusharus saab õppida farmatseudiks või proviisoriks. Õppejõult saime teada, et proviisoriamet on üsnagi huvitav ning selle haridusega on väga kerge tööd leida näiteks apteekides, ülikoolis või ravimifirmades.
Järgmisena tutvustas 5. kursuse õpilane Dagmar Seera proviisoritudengi elu. Ta rääkis meile lähemalt Tartu Ülikooli proviisoriõppes õppivate tudengite seltsist. TÜRS - Tartu Ülikooli Rohuteaduse Selts on muutunud aastate jooksul väga tähtsaks tudengite elus. Peale koos õppimise korraldavad nad seal pannkoogiõhtuid, erinevaid farmaatsiaalaseid seminare, käivad suvel täiendamas enda teadmisi eri riikides ning lihtsalt toetavad üksteist.
Laura Viidik, kes õpib hetkel doktorantuuris, rääkis meile, mida võib teha peale proviisoriõpinguid. Muidugi on võimalus minna töötama apteeki, mida on Eesti registris 522, kuid see ei ole ainus võimalus. On võimalik õppida teadlaseks, mis hõlmab doktorantuuri, järeldoktorantuuri ning teadusprojekte. Samuti rääkis ta meile, mis teeb apteekrist “hea apteekri”. See tähendab, et lihtsalt teaduslikest nimetustest ja selgitustest ei piisa, tavainimene ei pruugi nendest aru saada. Apteeker peab patsiendile tõlkima ravimi võtmise põhjust ja vajadust.
Peale seda jagati meie grupp kaheks ning liikusime edasi laborisse, kus kohe esimese asjana torkasid silma erinevad kolvid ja anumad, mis olid täidetud igasuguste ainetega. Seal tutvustas meile üks meesterahvas seal asuvaid masinaid ning selgitas, kuidas need töötavad ja milleks neid kasutatakse. Nende hulgast tundsime meie ära vaid 3D-printeri, aga seal oli ka masinaid, millega sai ravimeid toota, kuid need olid meie jaoks vähem tuntud.
Samuti saime ise apteekrit mängida. Üks õpilane, kes oli patsient, mõtles mõned haigussümptomid välja ning teine, kes oli apteeker, pidi leidma ja pakkuma õigeid ravimeid ning seletama patsiendile, kuidas, millal ja miks tuleb just neid ravimeid tarvitada. Kuna me oleme selles valdkonnas täiesti kogenematud, ei tulnud meil see kõige paremini välja ja selle pärast saab öelda, et kogu see apteekri mängimine oli üks väga naljakas komöödiatükk.
Meie viimaseks ülesandeks jäi erinevatest ravimtaimedest tee valmistamine, mis oli ka kõige huvitavam osa sellest õppepäevast. Me pidime võtma paaridesse ning iga paar valis endale taime, millest tõmmis teha. Selleks panime kolvi sisse lusikatäie kuivatatud taime puru, valasime kuuma vett peale, ootasime kümme minutit ning tee saigi valmis. Siis maitses iga paar kõiki teesid ja hindas neid viiepallisüsteemis maitse järgi ja pani selle paberile kirja. See on küll pigem degustaatori, kui farmatseudi või proviisori igapäevatöö, kuid mõnes mõttes valmistasime ka meie ravimeid, sest tegime ju teed ravimtaimedest, seega ravimite valmistamine ei peagi alati väga keeruline olema.
Tänane õppepäev oli meile väga kasulik, sest see avas meile kui meditsiiniklassi õpilastele uue meditsiinivaldkonna, kuhu õppima minemisele ei osanud enne tullagi, kuid peale seda loengut äratas see meis mõlemas huvi.
Kommentaarid
Postita kommentaar