Rahvatervishoid I

12.01.2019
Veronika Schmidt

Teema: Tervisenäitajad ja Tervishoiu instituudi struktuur; tervise uurimine rahvastikus

Toimumisaeg: 08. jaanuar, 13.15 - 14.15; 14.30 - 15.35
Toimumiskoht: Biomeedikum, Ravila 19
Õppejõud: Kersti Pärna ja Katrin Lang


Seekord toimus tund kahes osas, kahe erineva õppejõuga. Alguses rääkis õppejõud Kersti Pärna meile tervise edendamisest ja rahvatervishoiu valdkondadest. Saime teada "tervise" täpse tähenduse. Tunnis vaatasime väga palju graafikuid, näiteks, Eestis elavate inimeste eluea kohta. Selliseid graafikuid oleme uurinud ka geograafia ja inimeseõpetuse tundides. Samuti tegime rühmatööd, kus pidime erinevate inimeste elustiili iseloomustuste põhiselt valima, kes on kõige tervem ja kes kõige haigem. Väga huvitav oli see, et iga rühm valis erinevaid inimesi. Inimene, kes näiteks meie jaoks, oli kõige haigem, mõne teise rühma jaoks oli kõige tervem. Uueks mõisteks oli "salutogenees" ehk tervise areng, see on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. 
Õppetunni teises osas, tutvustas meile õppejõud Katrin Lang epidemioloogiat. Epidemioloogia uurib tervise/haigusega seotud sündmuste ja seisundite esinemist ja mõjureid ning uurimistulemuste rakendamist. Õppejõud näitas meile erinevaid artikleid postimehest, kus näiteks kirjutati, et rammus hommikusöök ennetab kaalutõusu. Epidemioloogia uuribki seda, kas need kaks tegurit, rammus hommikusöök ja kaalutõusu ennetamine, on omavahel seotud. 
Täpsemalt epidemioloogia uurib: 
1. Sagedus (kui sageli? kui palju?)
2. Jaotus, levimine (kes? kus? millal?)
3. Nähtuse mõjurid (miks?)
Õppejõud rääkis oma uuringust - alkoholi tarvitamine kodutute hulgas; kuulsatest inimestest, kes aitas kaasa epidemioloogia kujunemisel (nt. William Farr, kes hakkas registreerima surmasid ja surmapõhjuseid). 
Epidemioloogia on väga põnev valdkond ja äratas huvi teha mõni uuring UPT-ks. 












Kommentaarid