15.01.2019
Paula Palmet
Teema: Toitumine ja liikumine, keskkond ja inimese tervis
Toimumisaeg: 13.15-15.55
Toimumiskoht: Biomeedikum, Ravila 19
Õppejõud: Inga Villa, Ene Indermitte
Seekordses tunnis saime palju teadmisi juurde toitumise, liikumise ja keskkonna mõju kohta inimesele. Loeng oli jaotatud kaheks: esimeses pooles rääkis Inga Villa toitumisest ja liikumisest, teises Ene Idermitte keskkonna mõjust inimese tervisele.
Õppejõud Villa loengus oli üllatavalt palju fakte eestlaste toitumis- ja liikumisharjumuste kohta ning kahjuks ei olnud need enamjaolt sugugi eeskujulikud. Kõige uskumatum oli see, kui palju on eestis liiga suure kehakaaluga inimesi: u 30% ülekaalulisi ja 20% rasvunuid, seega ligikaudu pooled eestlased kaaluvad soovituslikust kehakaalust rohkem. Veel tarbivad eesti inimesed optimaalsest kogusest rohkem soola, soolaseid ja magusaid näkse ning liha. Peale selle ei ole eestlaste liikumisharjumused ka kuigi head, keskmiselt ei ületa liikumine soovitatavat kehalist aktiivsust.
Kui õppejõud hakkas rääkima taldrikureeglist, meenus mulle see, et ka põhikooli inimeseõpetuse tunnis peatusime sellel teemal mitmel korral. Reegel on iseenesest lihtne: poolt taldrikut peaks katma salat või köögiviljad, veerandit põhitoit ehk liha, kala vms ja teist veerandit lisand, milleks sobib nt kartul või riis. Selle järgi on hea jälgida, et toidukord oleks tasakaalustatud. Sellegipoolest ei järgi enamik inimesi taldrikureegli põhimõtteid.
Tunni esimese poole lõpus saime näha ja ka proovida erinevaid seadmeid keha rasvaprotsendi ja kehamassiindeksi mõõtmiseks.
Ene Indermitte alustas loengut tuues välja selle, mis teguritest sõltub inimese tervis. Poole sellest moodustab eluviis, 20% keskkond, 20% geneetilised eeldused ja 10% meditsiin. Ta selgitas, kuidas täpselt võivad erinevad keskkonnategurid, nagu füüsilised, keemilised, või bioloogilised ohutegurid tervist mõjutada. Kõikide keskkonnategurite kokkupuude inimese elu jooksul on eksposoom.
See tund oli meile väga kasulik, sest saadud infot saame juba praegu oma igapäevaelus kasutada, et toituda ja elada tervislikumalt.
Paula Palmet
Teema: Toitumine ja liikumine, keskkond ja inimese tervis
Toimumisaeg: 13.15-15.55
Toimumiskoht: Biomeedikum, Ravila 19
Õppejõud: Inga Villa, Ene Indermitte
Seekordses tunnis saime palju teadmisi juurde toitumise, liikumise ja keskkonna mõju kohta inimesele. Loeng oli jaotatud kaheks: esimeses pooles rääkis Inga Villa toitumisest ja liikumisest, teises Ene Idermitte keskkonna mõjust inimese tervisele.
Õppejõud Villa loengus oli üllatavalt palju fakte eestlaste toitumis- ja liikumisharjumuste kohta ning kahjuks ei olnud need enamjaolt sugugi eeskujulikud. Kõige uskumatum oli see, kui palju on eestis liiga suure kehakaaluga inimesi: u 30% ülekaalulisi ja 20% rasvunuid, seega ligikaudu pooled eestlased kaaluvad soovituslikust kehakaalust rohkem. Veel tarbivad eesti inimesed optimaalsest kogusest rohkem soola, soolaseid ja magusaid näkse ning liha. Peale selle ei ole eestlaste liikumisharjumused ka kuigi head, keskmiselt ei ületa liikumine soovitatavat kehalist aktiivsust.
 |
| Mina mõõtmas oma kehamassiindeksit. |
Tunni esimese poole lõpus saime näha ja ka proovida erinevaid seadmeid keha rasvaprotsendi ja kehamassiindeksi mõõtmiseks.Ene Indermitte alustas loengut tuues välja selle, mis teguritest sõltub inimese tervis. Poole sellest moodustab eluviis, 20% keskkond, 20% geneetilised eeldused ja 10% meditsiin. Ta selgitas, kuidas täpselt võivad erinevad keskkonnategurid, nagu füüsilised, keemilised, või bioloogilised ohutegurid tervist mõjutada. Kõikide keskkonnategurite kokkupuude inimese elu jooksul on eksposoom.
See tund oli meile väga kasulik, sest saadud infot saame juba praegu oma igapäevaelus kasutada, et toituda ja elada tervislikumalt.
Kommentaarid
Postita kommentaar