01.10.2019
Paula Palmet
Teema: Digilahendused meditsiinis
Toimumisaeg: 13.15-16.55
Toimumiskoht: Tartu Tarvishoiu Kõrgkool
Õppejõud: Richard Jalakas
Meie kõige esimene arstiteaduste aluste tund sel õppeaastal oli veidi erinev meie tavapärastest loengutest. Õppejõud Richard Jalakas oli meile juba eelnevalt teada andnud, et kuna tegemist on tunniga, kus käsitleme lahendusi, mida digitaalmaailmal on meditsiinile pakkuda, siis on mida rohkem arvuteid, nutitelefone, nutikellasid ja muid seadmeid me endaga tundi kaasa võtame, seda parem. Kasuks tulid põhikooli informaatikas õpitud arvutiteadmised.
Esmalt tõi õp Jalakas välja ülevaate globaalsetest probleemidest tervishoius. Miski, mida meie kui veel tavakodanikud ei oleks osanud arvata, on see, kui palju neid probleeme on. Nimelt rahalised kulutused meditsiinis tõusevad iga aastaga aina rohkem, ning sedasi ei ole võimalik igavesti jätkata. Ligipääs tervishoiuteenustele sealjuures aga kahaneb, eriti suur on see probleem maapiirkondades. Toodi välja veel mitmeid kitsaskohti, mida kõike aitaks tänapäeva tehnoloogia lahendada.
Digilahendusi, mis aitaks eeltoodud probleeme lahendada, on väga palju. Esimesena tutvustati meile virtuaal- ja liitreaalsust, mis aitab dementseid, Downi sündroomiga, halvatuid ja põletushaavadega inimesi. Nende abil saaks ka treenida meditsiini õppijaid esmaabi jaoks ilma päris elus taolise situatsiooni loomiseta. Nende kohta vaatasime ka üsna mitu õpetlikku videot.
Ka robotitest on meditsiinis palju abi: kõige silmapaistvamad meile näidatutest olid pehmed valged terapeutilised robothülgepojad nimega PARO, keda said patsiendid paitada ja kaisutada.
Midagi väga uudset oli opereerimise võimalus, kus kirurg võis olla patsiendist mitmesaja kilomeetri kaugusel ning sai teda siiski läbi interneti ja spetsiaalse tehnika abil opereerida. samalaadse tehnoloogiaga saab arst patsiendi tervise kulgu jälgida ilma füüsiliselt tema nägemiseta: tervisenäitajaid mõõdavad spetsiaalsed andurid ning need saadetakse arstile interneti teel.
Inimesele endale kõige kättesaadavamad meditsiinilised digilahendused on ilmselt mitmesugused mobiilirakendused, millega on lihtne hoida silma peal oma üleüldisel tervisel. Nende miinuseks on aga see, et need ei ole alati terviseameti ega arstide poolt heaks kiidetud, seega tasuks nende tausta kontrollida.
Meeldejääv oli ka tehisintellekt, mis aitab avastada sünnimärkides melanoomi.
Eestis on ka väga levinud e-tervise teenused internetis, millest on ilmselt tuntuim digilugu.
Kuigi kõik need digitaalmaailma võimalused suudavad meditsiini väga palju edendada, on ka sellel omad miinused: uus tehnoloogia on kallis, nii suurteks muutusteks ei olda veel valmis, nende rakendamiseks on vaja meditsiinitöötajate tööprotsessis suuri muutuseid läbi viia ning töötajate digipädevus on veel liialt madal.
Kui õp Jalakas oli kõik vajaliku meile sellest teemast selgeks teinud, proovisime me leida patsiendi kaebustele erinevatest allikatest meditsiinilist abi. Selleks jaotati meid gruppidesse ja iga grupp koostas plakati väljamõeldud tegelasega, kellel oli mingi kaebus. Igale grupile anti üks internetiallikas, kust infot leida. Meie grupp tohtis infot otsida tervest internetist ning, nagu arvata võis, ei saanud me sealt kõige adekvaatsemat informatsiooni.
Samades gruppides oli meil ka teine ülesanne: pidime siis proovima ka ise mõelda välja ühe uudse meditsiinilise digilahenduse.
Meie grupp mõtles välja käekella, mis võiks olla igal kooliõpilasel alati käe peal. See jälgib pidevalt õpilase tervisenäitajaid ning vajadusel saadab ta kooliarsti juurde, või lausa kutsub kiirabi.
See tund näitas meile väga palju tuleviku meditsiini võimalusi, ning pani meid mõistma, et ka arstiteaduses on aina enam vaja digipädevust, sest inimene sõltub arvutist iga päevaga rohkem ja rohkem.
Paula Palmet
Teema: Digilahendused meditsiinis
Toimumisaeg: 13.15-16.55
Toimumiskoht: Tartu Tarvishoiu Kõrgkool
Õppejõud: Richard Jalakas
Meie kõige esimene arstiteaduste aluste tund sel õppeaastal oli veidi erinev meie tavapärastest loengutest. Õppejõud Richard Jalakas oli meile juba eelnevalt teada andnud, et kuna tegemist on tunniga, kus käsitleme lahendusi, mida digitaalmaailmal on meditsiinile pakkuda, siis on mida rohkem arvuteid, nutitelefone, nutikellasid ja muid seadmeid me endaga tundi kaasa võtame, seda parem. Kasuks tulid põhikooli informaatikas õpitud arvutiteadmised.
Esmalt tõi õp Jalakas välja ülevaate globaalsetest probleemidest tervishoius. Miski, mida meie kui veel tavakodanikud ei oleks osanud arvata, on see, kui palju neid probleeme on. Nimelt rahalised kulutused meditsiinis tõusevad iga aastaga aina rohkem, ning sedasi ei ole võimalik igavesti jätkata. Ligipääs tervishoiuteenustele sealjuures aga kahaneb, eriti suur on see probleem maapiirkondades. Toodi välja veel mitmeid kitsaskohti, mida kõike aitaks tänapäeva tehnoloogia lahendada.
Digilahendusi, mis aitaks eeltoodud probleeme lahendada, on väga palju. Esimesena tutvustati meile virtuaal- ja liitreaalsust, mis aitab dementseid, Downi sündroomiga, halvatuid ja põletushaavadega inimesi. Nende abil saaks ka treenida meditsiini õppijaid esmaabi jaoks ilma päris elus taolise situatsiooni loomiseta. Nende kohta vaatasime ka üsna mitu õpetlikku videot.
 |
| Pilt: ROBOTS: Your Guide to the World of Robotics. (n.d.). Paro. Külastatud 22.11.2019 aadressil https://robots.ieee.org/robots/paro/ |
Midagi väga uudset oli opereerimise võimalus, kus kirurg võis olla patsiendist mitmesaja kilomeetri kaugusel ning sai teda siiski läbi interneti ja spetsiaalse tehnika abil opereerida. samalaadse tehnoloogiaga saab arst patsiendi tervise kulgu jälgida ilma füüsiliselt tema nägemiseta: tervisenäitajaid mõõdavad spetsiaalsed andurid ning need saadetakse arstile interneti teel.
Inimesele endale kõige kättesaadavamad meditsiinilised digilahendused on ilmselt mitmesugused mobiilirakendused, millega on lihtne hoida silma peal oma üleüldisel tervisel. Nende miinuseks on aga see, et need ei ole alati terviseameti ega arstide poolt heaks kiidetud, seega tasuks nende tausta kontrollida.
Meeldejääv oli ka tehisintellekt, mis aitab avastada sünnimärkides melanoomi.
Eestis on ka väga levinud e-tervise teenused internetis, millest on ilmselt tuntuim digilugu.
Kuigi kõik need digitaalmaailma võimalused suudavad meditsiini väga palju edendada, on ka sellel omad miinused: uus tehnoloogia on kallis, nii suurteks muutusteks ei olda veel valmis, nende rakendamiseks on vaja meditsiinitöötajate tööprotsessis suuri muutuseid läbi viia ning töötajate digipädevus on veel liialt madal.
 |
| Meie grupi välja mõeldud tervisekell |
Samades gruppides oli meil ka teine ülesanne: pidime siis proovima ka ise mõelda välja ühe uudse meditsiinilise digilahenduse.
Meie grupp mõtles välja käekella, mis võiks olla igal kooliõpilasel alati käe peal. See jälgib pidevalt õpilase tervisenäitajaid ning vajadusel saadab ta kooliarsti juurde, või lausa kutsub kiirabi.
See tund näitas meile väga palju tuleviku meditsiini võimalusi, ning pani meid mõistma, et ka arstiteaduses on aina enam vaja digipädevust, sest inimene sõltub arvutist iga päevaga rohkem ja rohkem.
Kommentaarid
Postita kommentaar