Veronika Schmidt
Teema: Kardioloogia
Toimumisaeg: 3. märts, 13.25 - 15.45
Toimumiskoht: Südamekliinik, Puusepa 8
Õppejõud: dr Kristina Lotamõis
Seekord saime külastada Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogia intensiivravi osakonda ning kuulata dr. Kristina Lotamõisa loengut.
Õppejõud tutvustas meile mis õppeaineid tuleb hästi osata, et töötada kardioloogias, millised võimalused on kardioloogias, rääkis uuringutest kardioloogias ning sagedastemast kardioloogia valdkonnaga seotud haigustest.
Kardioologia on eelkõige seotud südame ja selle tööga. Oleme põhikoolis, 9. klassis südant õppinud, seega oskasime natuke kaasa rääkida. Samuti oleme kirjanduse tunnis piltlikult südame valust rääkinud.
Selleks, et kardioloogias arstina hästi hakkama saada, tuleb osata hästi füüsikat, keemiat, psühholoogiat ning ka teadust.
Võimalused:
Peale mõnda aega loengut kuulates suundusime kardioloogia intensiivravi osakonda, kus pidime algul käed desinfitseerima ning maskid ette panema. Seal saime vaadata elustamisaparaati ning tutvuda natuke osakonnaga. Samuti saime rääkida ja küsida küsimusi ühelt patsiendilt, kes oli juba seal neljandat korda infarktiga. Huvitav oli see, et tal oli varasemalt nii mitu infarkti olnud ja ta teadis milline valu rinnus selle korral esineb, kuid iga kord mõtles, et äkki see kord läheb valu üle ja ei tule infarkti.
Samuti sain seal osakonnas emaga kokku, kuna ta töötab seal. Enamus informatsioonist ja aparaatidest olid mulle juba tuttavad, sest ema vahest räägib, mida ta tööl teeb ning ma ise olen ka käinud seal osakonnas töövarjul.
Teema: Kardioloogia
Toimumisaeg: 3. märts, 13.25 - 15.45
Toimumiskoht: Südamekliinik, Puusepa 8
Õppejõud: dr Kristina Lotamõis
Õppejõud tutvustas meile mis õppeaineid tuleb hästi osata, et töötada kardioloogias, millised võimalused on kardioloogias, rääkis uuringutest kardioloogias ning sagedastemast kardioloogia valdkonnaga seotud haigustest.
Kardioologia on eelkõige seotud südame ja selle tööga. Oleme põhikoolis, 9. klassis südant õppinud, seega oskasime natuke kaasa rääkida. Samuti oleme kirjanduse tunnis piltlikult südame valust rääkinud.
Selleks, et kardioloogias arstina hästi hakkama saada, tuleb osata hästi füüsikat, keemiat, psühholoogiat ning ka teadust.
Võimalused:
- ambulatoorne vastuvõtt
- töö osakonnas - palatihaiged, intensiiv
Diagnostika:
- ehhokardiograafia
- koormustestid
- EKG; vererõhu Holter
Invasiivkardioloogia:
- angiograafia
- elektrofüsioloogilised uuringud
- EKS paigaldus/programmeerimine
Mõned levinumad haigused:
- hüpertooniatõbi - kõrge vererõhk (järgmiste haiguste riskifaktor, esineb 35-40% üldpopulatsioonist)
- ateroskleroos pärgarterites - süptomid ilmnevad kui 50% veresoonest on ahenenud
- koronaarsündroomid - stabiilsed ehk kroonilised ja ägedad
- klapirikked (puudulikkus, stenoos)
- rütmihäired
- südamepuudulikkus
Haiguste ravi eesmärgid: 1. elulemust parandav; 2. sümptomeid leevendav
Sekundaarne preventsioon: elustiili muutus (suitsetamisest loobumine, dieet, kehaline treening) + RR normaliseerumine annavad 85% riski langust.
Peale mõnda aega loengut kuulates suundusime kardioloogia intensiivravi osakonda, kus pidime algul käed desinfitseerima ning maskid ette panema. Seal saime vaadata elustamisaparaati ning tutvuda natuke osakonnaga. Samuti saime rääkida ja küsida küsimusi ühelt patsiendilt, kes oli juba seal neljandat korda infarktiga. Huvitav oli see, et tal oli varasemalt nii mitu infarkti olnud ja ta teadis milline valu rinnus selle korral esineb, kuid iga kord mõtles, et äkki see kord läheb valu üle ja ei tule infarkti.
Samuti sain seal osakonnas emaga kokku, kuna ta töötab seal. Enamus informatsioonist ja aparaatidest olid mulle juba tuttavad, sest ema vahest räägib, mida ta tööl teeb ning ma ise olen ka käinud seal osakonnas töövarjul.
Kommentaarid
Postita kommentaar