11.02.2020
Paula Palmet
Teema: Stomatoloogia
Toimumisaeg: 13.25-15.55
Toimumiskoht: Maarjamõisa haigla, Ludvig Puussepa 8
Õppejõud: Andres Korrovits
Järjekordselt oli kätte jõudnud aeg meie lemmiktunniks ehk arstiteaduste aluste tunniks. Selle tunni teemaks oli stomatoloogia ning õppejõuks kogemustega stomatoloog dr Andres Korrovits. Dr Korrovits ise on spetsialiseerunud proteesiarstiks ja sellepärast tutvustas ta meile ka seda ala põhjalikumalt kui teisi. Kuigi ta keskendus oma loengus loomulikult hambaarstiteadusele, saime tema käest väärtuslikku infot terve arstiteaduskonna kohta, mina pidasin näiteks väga oluliseks teadmist, et arstiteaduses kehtib elukestev õpe.
Alustuseks jutustas õppejõud meile veidike hambaarstiteaduse ajaloost. Huvitav oli see, et hambaravi sai alguse turul olevatest habemeajajatest - habemete ajamise kõrvalt tõmbasid nad vahetevahel välja ka hambaid. Etruskid aga juba fikseerisid logisevaid hambaid kullaplaatidega paika juba 500 aastat eKr.
Kui dr Korrovits enda erialast rääkis, tõi ta välja selle, kui tähtis on seal kunstioskuskus. See tuletas mulle meelde, et ka kunstiajaloo tunnis õpetati meile, et Eestis loodi esimene joonistamiskool arstitudengitele. Õppejõud rääkis, et arstidele on üleüldiselt käeline tegevus väga tähtis, aga eriti on seda vaja proteesiarstidel, sest nemad peavad käsitsi looma patsientidele tehishambaid, millega peab süüa saama ning mis võiksid ka suus esteetilised välja näha.
Mina ei olnud varem selle peale mõelnud, et hambaarstiteadusel võib nii mitmeid harusid olla, kuid neid on üsna mitu: nende hulka kuulub ortodontia ehk breketite paigaldamine, proteesimine, laste hambaravi, parodontoloogia ja veel palju harusid. Veel tutvustati meile kõige tavalisemaid hammaste probleeme, nagu hambakivi, hambumusprobleemid ja kaaries.
Dr Korrovits rääkis meile ka lugusid ja näitas pilte omaenda kogemustest ja töödest. Näiteks jutustas ta, kuidas üks mesinik olevat pannud iga kord enne magamaminekut suhu lusikatäie mett ning tema hambad olid sellepärast kroonide alt täielikult hävinenud. Minu jaoks oli huvitav teada, et hammastele kõige kahjulikum toiduaine on riis, sest see kleepub hammaste külge ja võimaldab mikroobidel seal toituda.
Hambaarst on ilmselt arst, kelle juurde keskmine inimene kõige tihedamini satub ning seega on hambaarstide järele Eestis nõudlust. Seepärast on väga hea, et me selle erialaga tutvuda saime, sest ka meil on võimalus minna peale gümnaasiumi lõpetamist stomatoloogiat ehk hambaarstiteadust õppima.
Paula Palmet
Teema: Stomatoloogia
Toimumisaeg: 13.25-15.55
Toimumiskoht: Maarjamõisa haigla, Ludvig Puussepa 8
Õppejõud: Andres Korrovits
 |
| Tervete hammaste mudel |
Järjekordselt oli kätte jõudnud aeg meie lemmiktunniks ehk arstiteaduste aluste tunniks. Selle tunni teemaks oli stomatoloogia ning õppejõuks kogemustega stomatoloog dr Andres Korrovits. Dr Korrovits ise on spetsialiseerunud proteesiarstiks ja sellepärast tutvustas ta meile ka seda ala põhjalikumalt kui teisi. Kuigi ta keskendus oma loengus loomulikult hambaarstiteadusele, saime tema käest väärtuslikku infot terve arstiteaduskonna kohta, mina pidasin näiteks väga oluliseks teadmist, et arstiteaduses kehtib elukestev õpe.
Alustuseks jutustas õppejõud meile veidike hambaarstiteaduse ajaloost. Huvitav oli see, et hambaravi sai alguse turul olevatest habemeajajatest - habemete ajamise kõrvalt tõmbasid nad vahetevahel välja ka hambaid. Etruskid aga juba fikseerisid logisevaid hambaid kullaplaatidega paika juba 500 aastat eKr.
 |
| Mõned näidised proteesidest |
Mina ei olnud varem selle peale mõelnud, et hambaarstiteadusel võib nii mitmeid harusid olla, kuid neid on üsna mitu: nende hulka kuulub ortodontia ehk breketite paigaldamine, proteesimine, laste hambaravi, parodontoloogia ja veel palju harusid. Veel tutvustati meile kõige tavalisemaid hammaste probleeme, nagu hambakivi, hambumusprobleemid ja kaaries.
Dr Korrovits rääkis meile ka lugusid ja näitas pilte omaenda kogemustest ja töödest. Näiteks jutustas ta, kuidas üks mesinik olevat pannud iga kord enne magamaminekut suhu lusikatäie mett ning tema hambad olid sellepärast kroonide alt täielikult hävinenud. Minu jaoks oli huvitav teada, et hammastele kõige kahjulikum toiduaine on riis, sest see kleepub hammaste külge ja võimaldab mikroobidel seal toituda.
Hambaarst on ilmselt arst, kelle juurde keskmine inimene kõige tihedamini satub ning seega on hambaarstide järele Eestis nõudlust. Seepärast on väga hea, et me selle erialaga tutvuda saime, sest ka meil on võimalus minna peale gümnaasiumi lõpetamist stomatoloogiat ehk hambaarstiteadust õppima.
Kommentaarid
Postita kommentaar